CASE-vahendeid võib nende konkreetse otstarbe järgi klassifitseerida mitmel viisil. Süsteemiarenduse elutsüklit toetavad CASE-vahendid jaotatakse näiteks kahte kategooriasse:
- ülemise taseme” CASE-vahendid (upper CASE tools) toetavad analüüsi ja projekteerimist. Peamiselt on nad kasutusel kasutajanõuete analüüsimisel ja dokumenteerimisel. Nad on ennekõike mõeldud visualiseerimiseks, erinevate skeemide koostamiseks ja ka dokumentatsiooni genereerimiseks. nad toetavad traditsiooniliste diagrammikeelte kasutamist (olem-seos diagrammid, andmemudelid, UML-skeemid, jne).
- „alumise taseme” CASE vahendid (lower CASE tools) keskenduvad teostusele, kus mudelitest saab tegelik tarkvaratoode. Nad toetavad andmebaasi struktuuri genereerimist, koodi genereerimist, testide läbiviimist, koodi versioonihaldust, konfiguratsioonihaldust, pöördprojekteerimist jms.
CASE vahendid võivad olla mõne kitsa tegevuse toetuseks, kuid uuem suund on vahendid integreerida, et süsteemiarenduse erinevatel etappidel loodud dokumentatsioon, mudelid, kood, testid jne oleksid paremini omavahel seostatavad. Seetõttu on ühte tarkvarasse ühendatud ka alumise ja ülemise taseme CASE vahendid.
Minu Praktiline näide
